me ztill ztands.

Kusjuures.. ma võin küll eksida, aga hetkel on küll säärane tunne, et see eelmise postituse näol kõige kirjapanek kergendas veidi mu koormat. Või on siis asi lihtsalt eilses õhtus, mida pikka aega meeldivalt meenutada saan, ei teagi täpselt.

Alguses oli plaan lihtsalt Mona poole minna ja kerge emoõhtu korraldada filmi vaadates, aga kui riided selga sain ja soengu sätitud, siis tuli spontaanselt ikkagi idee, et läheks peole. Lasin Monal otsustada, kuhu minna, ja valituks osutus Malcolm Lincolni laiv genklubis.

Kohale jõudes sain meeldiva üllatuse osaliseks + õhtu jooksul nägin veel mitmeid tuttavaid, kellega vahepeal üldse kokku pole puutunud, meeldiv.
Laiv ise oli umbes kuus kümnest. Laulud ja tüübid olid šefid, aga teostuslik ja saundipool jäid oma tõelistele võimetele seekord kõvasti alla.

Pärast laivi sai kesklinnas nillitud, a lot. õõh.

Pean veidi peace of mind’i nüüd leidma ja mitte väga palju lootma.

~ˇ~ i’m feeling better.

The Presets – “Girl And The Sea”

Advertisements

About this entry